võitlema

Estonian

Etymology

From võitma (“to defeat”) +‎ -lema.

Verb

võitlema (da-infinitive võidelda)

1. (intransitive) to fight, to struggle, to contend

Conjugation

Conjugation of võitlema (ÕS type 30/vaidlema, t-d gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	võitlen	ei võitle	1st sing.	olen võidelnud	ei ole võidelnud pole võidelnud
2nd sing.	võitled		2nd sing.	oled võidelnud
3rd sing.	võitleb		3rd sing.	on võidelnud
1st plur.	võitleme		1st plur.	oleme võidelnud
2nd plur.	võitlete		2nd plur.	olete võidelnud
3rd plur.	võitlevad		3rd plur.	on võidelnud
passive	võideldakse	ei võidelda	passive	on võideldud	ei ole võideldud pole võideldud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	võitlesin	ei võidelnud	1st sing.	olin võidelnud	ei olnud võidelnud polnud võidelnud
2nd sing.	võitlesid		2nd sing.	olid võidelnud
3rd sing.	võitles		3rd sing.	oli võidelnud
1st plur.	võitlesime		1st plur.	olime võidelnud
2nd plur.	võitlesite		2nd plur.	olite võidelnud
3rd plur.	võitlesid		3rd plur.	oli võidelnud
passive	võideldi	ei võideldud	passive	oli võideldud	ei olnud võideldud polnud võideldud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	võitleksin	ei võitleks	1st sing.	võidelnuksin oleksin võidelnud	ei võidelnuks ei oleks võidelnud poleks võidelnud
2nd sing.	võitleksid		2nd sing.	võidelnuksid oleksid võidelnud
3rd sing.	võitleks		3rd sing.	võidelnuks oleks võidelnud
1st plur.	võitleksime		1st plur.	võidelnuksime oleksime võidelnud
2nd plur.	võitleksite		2nd plur.	võidelnuksite oleksite võidelnud
3rd plur.	võitleksid		3rd plur.	võidelnuksid oleksid võidelnud
passive	võideldaks	ei võideldaks	passive	oleks võideldud	ei oleks võideldud poleks võideldud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	võitle	ära võitle	2nd sing.	ole võidelnud	ära ole võidelnud
3rd sing.	võidelgu	ärgu võidelgu	3rd sing.	olgu võidelnud	ärgu olgu võidelnud
1st plur.	võidelgem	ärme võitleme ärme võitle ärgem võidelgem	1st plur.	olgem võidelnud	ärme oleme võidelnud ärme ole võidelnud ärgem olgem võidelnud
2nd plur.	võidelge	ärge võidelge	2nd plur.	olge võidelnud	ärge olge võidelnud
3rd plur.	võidelgu	ärgu võidelgu	3rd plur.	olgu võidelnud	ärgu olgu võidelnud
passive	võideldagu	ärgu võideldagu	passive	olgu võideldud	ärgu olgu võideldud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	võitlevat	ei võitlevat	active	olevat võidelnud	ei olevat võidelnud polevat võidelnud
passive	võideldavat	ei võideldavat	passive	olevat võideldud	ei olevat võideldud polevat võideldud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	võitlema	võideldama	nominative	võidelda	olla võidelnud
illative		—	inessive	võideldes	olles võidelnud
inessive	võitlemas		participle	active	passive
elative	võitlemast		present	võitlev	võideldav
translative	võitlemaks		past	võidelnud	võideldud
abessive	võitlemata		negative	võitlematu	—

Derived terms

• võitlus (“fight”)