korralik

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From kord +‎ -lik.

Adjective

[edit]

korralik (genitive korraliku, partitive korralikku, comparative korralikum, superlative kõige korralikum)

  1. proper, correct
    Lõpuks saame korralikku toitu!
    Finally some proper food!
  2. decent
    Päris korralik summa.
    A pretty decent sum.

Declension

[edit]
Declension of korralik (ÕS type 25/õnnelik, length gradation)
singular plural
nominative korralik korralikud
accusative nom.
gen. korraliku
genitive korralike
korralikkude
partitive korralikku korralikke
korralikkusid
illative korralikku
korralikusse
korralikesse
korralikkudesse
inessive korralikus korralikes
korralikkudes
elative korralikust korralikest
korralikkudest
allative korralikule korralikele
korralikkudele
adessive korralikul korralikel
korralikkudel
ablative korralikult korralikelt
korralikkudelt
translative korralikuks korralikeks
korralikkudeks
terminative korralikuni korralikeni
korralikkudeni
essive korralikuna korralikena
korralikkudena
abessive korralikuta korraliketa
korralikkudeta
comitative korralikuga korralikega
korralikkudega